Kirjavahemärk fotograafidele: kirjutamise ja tõestamise juhend, 2. osa

Tänapäeval on peaaegu kõigil oma ajaveeb. Need on tõhus viis meie publikuga suhtlemiseks. Need pakuvad meile viisi, kuidas potentsiaalsete klientidega jagada oma tööd, loovust ja isegi mõnda isiksust. Mõnes mõttes on nad meie poe esiküljed, ilma kopsaka rendita! Fotoblogid on piltide jaoks tavaliselt rasked, sõnadega kerged. Oleme ju fotograafid. Meile makstakse piltide, mitte sõnade eest. Saan aru. Ometi häirib mind ikka.

Kui teil oleks reaalne tükk kinnisvara kui teie poe esikülg, kas jätaksite selle ja teise tükke lihtsalt lebama? Kas paneksite reklaammärgi, mille oleksite lihtsalt Sharpie'ga paberile kritseldanud? Ei, ma ei arva. Te paneksite palju tähelepanu ja vaeva selle aknakuva õigeks saamiseks ja palgaksite tõenäoliselt kõigi oma siltide tegemiseks professionaalse siltide kirjutaja.

Miks siis mitte oma blogisse nii palju hoolt ja vaeva näha? Lõppude lõpuks on see teie tänapäevane vaateaken. Inimesed tulevad, vaatavad ilusaid pilte ja hea õnne korral tunnevad nad piisavalt huvi, et korraks peatuda ja sisu lugeda.

Kujutage ette, kui pettunud nad seda lugedes on:

"Ma lihtsalt jumaldan piilumist inimeste ellu."

Või see:

"Siin on väike osa sellest armsast peregaleriist."

Või see:

"Siin on tänasest istungist pilk peal."

Kui nad on minusugused, ahhetavad nad õudusega ja sirutavad käe lähima punase pastaka järele. Okei, nii et võib-olla pole kõik teie lugejad nii altid kui mina hüperventileeruma, nähes haigutavat auku, kus peaks olema apostroof. Ehk on õppis lahti laskma... Või ehk on nad lihtsalt liiga viisakad, et midagi öelda. Nii et ma teen seda nende jaoks: Õpi kirjavahemärke tegema!

Üks mu lemmikautoreid, Mem Fox, kirjutab tavaliselt nii:

“Siin on sinilammas. Siin on punane lammas. Siin on vannilambad. Siin on voodilambad. Aga kus on roheline lammas? "

Fox, M. ja Horacek, J (2004) Kus on roheline lammas? Camberwell, Vic: Pingviinide rühm / Viiking

Kuid aeg-ajalt kirjutab ta nii:

„Kõik apostrofid on keerulised, kuid omamise apostrofid on kõigist kõige keerukamad. Õpilaste (ja fotograafide) kirjutamisel kasutatakse neid valesti nii sageli, et nüüd on nende õigesti kasutamisel hea üllatus. Nende õigeks saamine teenib teie lugejate (potentsiaalsete klientide) poolt palju täiendavat austust - nad istuvad ja panevad seda tähele. Nad kiirgavad. Ja nad näevad palju tõenäolisemalt teie kirjutisi (ja teie fotosid) positiivselt. See on stiilne - ja hädavajalik - osata omandi apostroof õigesse kohta panna. "

[Sulgudes olevad sõnad on minu lisatud.]

Fox, M. & Wilkinson, L. (1993) Inglise keele põhiteave: Hea kirjutamise juhend ei oleks-ilma-ilma. Lõuna-Melbourne: Austraalia MacMillani haridus.

Apostroofide tüübid:

Enamasti pole see nii raske saada apostrofid õigeks kui sa lihtsalt õpid reegleid. Kuidas siis õigeks saada? Millised on apostrofide reeglid? Apostroofe on kahte tüüpi: omamise ja kontraktsiooni apostroof. Kõigepealt tegeleme kokkutõmbumise apostroofiga, sest see on neist kahest lihtsam. (Selles viimases lauses oli neid kaks. Kas nägite neid?)

Kokkutõmbed:

Siin on reegel:

Kui midagi on välja jäetud, kasutage ärajätmistunnust. Lihtne? Sa betcha!

Vaatame ülaltoodud lauset kahe kokkutõmbumise apostroofiga: „Olgem” on tegelikult lühend „laseme”, kus / u / on välja jäetud, nii et panete selle asemele apostrofi ja „see on” on lühidalt “see on” (kus / i / on välja jäetud ja asendatud apostroofiga. Siin on mõned muud näited:

Ei saa, lühend "ei saa"

Ei, lühidalt "ei"

Ei, lühidalt “ei tohi”

Siin on lühidalt “siin on”

Trikid ja lõksud:

Hoiatage siiski, et on olemas keerulisi asju, mis näevad välja nagu need peaks teil on tegemata jätmise apostroof, kuid tegelikult pole seda vaja. “Selle” puhul on tegemist juhtumiga. On olemas erinevus „see on”, mis tõmbub „see” ja „selle” omastava asesõna alla. Kuidas siis vahet teha? Lihtne: proovige lihtsalt laiendada seda, mis näeb välja nagu kokkutõmbumine, ja vaadake, kas sellel on mõtet. Näiteks:

„Täna sajab vihma“ saab laiendada kategooriasse „Täna sajab vihma“ ja see on endiselt mõistlik. "Koer liputas saba" pole mingit mõtet, kui proovite seda laiendada: koer liputas seda sabana. " Hunh? Mingit apostrofi pole vaja. Selle lause „selle” tähis on omastav asesõna. (Võrdle sõnu "tema", "tema", "minu".)

Valduse apostrofid:

Ja kuidas on valduse apostroofidega? Noh, peate lihtsalt õppima küsima õiget küsimust: kellele või millesse see nimisõna kuulub? Seejärel kirjutage sellele küsimusele vastus, lisage apostroof ja / s / (kui nimisõna pole mitmuses, siis pole vaja lisada / s /). Vaatame mõningaid näiteid. Pärast konventsiooni aastal Inglise põhiteave ainult paksus kirjas olevad laused on õigesti kirja pandud.

Kahjuks ei sobinud rohelised lambakarjad hundile.
Kellele riietus kuulub?
Roheline lammas.
Lisage apostroof, seejärel / s /: rohelise lamba oma
Kahjuks ei sobinud rohelise lamba riided hundile.

 

Koerte haletsevat hädakisa võis kuulda kogu ümbruskonnas alati, kui ta üksi koju jäeti.
Kellele või mida kuuluvad haledad hädaldamised?
Koer
Lisage apostroof / s /: koera oma
Koera haletsevat hädakisa võis kuulda kogu ümbruskonnas alati, kui ta üksi koju jäeti.

 

Koerte haledat hädakisa võis kuulda kogu ümbruskonnas alati, kui nad üksi koju jäeti.
Kellele kuuluvad haledad hädad?
Koerad.
Lisage apostroof (ja no / s / sel juhul, kuna 'koerad' on mitmus): koerad '
Koerte haletsevat hädakisa võis kuulda kogu ümbruskonnas alati, kui nad üksi koju jäeti.

 

(Märkate, et olen kasutanud Suurbritannia õigekirja "naabruskond". Olen Austraaliast pärit!)

Trikid ja lõksud:

On mõned valdajad, mida on tõesti üsna raske ära tunda ja mis on seotud ajaga:

Tänane võtt oli nii lõbus!
Eelmise nädala portreeseanss lükati edasi, sest Suziel olid leetrid.
Ootan väga järgmise nädala korrektuuri. Sa lähed armastus oma pildid!

Ülaltoodud näidetes on aeg omanik. Niisiis, võttele kuulub “täna”, portree seanss “eelmisele nädalale” ja korrektsiooni seansile “järgmine nädal”. Imelik, jah! Ma tean. Peate lihtsalt mind usaldama.

On ka mõned sõnad, mis näevad välja nagu nad peaks olla omastavad, kuid tegelikult ei ole. Nad on tegelikult kirjeldused. Võtame näiteks “laste pildistamise”. Fotograafia ei kuulu lastele. Sõna "laste" kirjeldab pildistamine. (Võrdle lemmikloomafotograafiat, portreefotot, maastikufotot). Naiste tualettruum, õpetajate kolledž ja lastekirjandus on selles kategoorias veel näited.

Kas sellel on nüüd mõtet? Ma loodan. Naaseme siis valede lausete juurde, mida lugesin päris ajaveebidest, mis ajendasid mind seda postitust kirjutama:

Ma lihtsalt jumaldan piilumist inimeste ellu ja nende kaunistamist ning armastust peaks lugema: Ma lihtsalt jumaldan piilumist inimeste ellu ...

Siin on väike osa sellest armas perede galeriist, peaks lugema: Siin on väike osa selle armas pere galeriist sest “Siin on” on “siin on” kokkutõmbumine ja kellele kuulub galerii? Perekond. See on lihtsalt üks perekond, perekond, kes väärib apostrofi / s / (ja seda ei tohiks kirjutada mitmuses, nagu selle blogi autor otsustas teha).

Ja veel üks rekord:

Mitmuse puhul on tegemist fotode, mitte fotode omaga. Tean kommentaaridest ühte Jodi eelmised postitused et küsimus fotode apostroofist on tema lugejatele tüliõunaks. Ehkki võib väita, et „foto” on õige, kuna see on „fotode” kokkutõmbumine (ja nõuab seetõttu kokkutõmbumise apostroofi), sõna “foto” on nüüd inglise keeles aktsepteeritud kui omaette sõna. Sellel on minu sõnastikus oma eraldi kirje, mitmuse nimega „fotod”. See on minu jaoks piisavalt hea.

Jennifer Taylor on Sydney laste- ja perefotograaf, kellel on ka väikelaste hariduse doktorikraad, spetsialiseerunud kirjaoskuse arendamisele ja kakskeelsusele. Kui ta ei pildista, ei veeda perega aega ega õpeta joogat, võib teda leida kinnisvaramaaklerite akendest väljas, punane pastakas käes.